Teostusmudel: Hoonete haldamise tulevik või igavesti kasutamata potentsiaal?

Täna sukeldume sügavamale teostusmudeli maailma, mille ümber ringleb palju müüte ja selgusetust. Üks on kindel – see on selgelt alakasutatud potensiaal ja isegi kõige teadlikuma Tellija jaoks on seal rohkem peidus kui alguses tundub.

Mis on teostusmudel?

Teostusmudel, tuntud ka kui 3D kaksik, on digitaalne kujutis valminud hoonest. See hõlmab kõiki hoone osi – tehnosüsteeme, elekterit, arhitektuuri, sisearhitektuuri jpm. Teisisõnu, see on hoone digitaalne peegeldus. Iga element, olgu see ventilatsiooniagregaat, elektrilüliti või sein, on mudelis esindatud koos vajaliku infoga. Näiteks, kui tehnosüsteemide hooldaja vajutab mudelis ventilatsiooniagregaadile, saab ta teada, mis agregaadiga on tegu, kes selle tootis, milline on mudeli number ja palju muud tehnilist infot. Samuti on see info kujutatav tabeli kujul mida tunneme spetsifikatsiooni või varade registri nime all. Lihtsutatult on teostusmudel üks 3D kujutis, mis on ühendatud spetsifikatsioonide või vararade registri exceliga.

Narva Eesti kooli teostusmudel

Tasub teada:

• Teostusmudel pole haldusmudel – kuigi neid aetakse segi on nende eesmärgid erinevad. Teostusmudel on ehitise tegeliku olukorra kaardistus ehituse lõpu seisuga ja on sisend haldusmudeliks, vajab tihti halduse faasi viimiseks lihtsustamist ja optimeerimist. Samuti on haldusmudeli toimimiseks vajalik see integreerida haldustarkvarasse. Ehitamise ja projekteerimise ajal kasutatavad tarkvarad ja IFC vaaturid ei ole sobilikud halduse faasis kasutamiseks!
• Punktipilv ei ole teostusmudel – punktipilv (levinumad avatud formaadid .e57 .las .laz .xyz) on andmekogum, mis tekib näiteks laserskaneerimise käigus ja sisaldab miljoneid ruumipunkte, mis kujutavad objektide asukohti. Kuigi punktipilv on väärtuslik sisend teostuseks, ei ole see iseenesest teostusmudel. Teostuse loomisel kasutame punktipilve tööprojektiga võrdlemiseks ning selle abil tööprojekti geomeetria muutmiseks tegelikkusele vastavaks.
• IFC ei ole standardne – Kuigi IFC on laialdaselt kasutatav formaat BIM andmete vahetamiseks, ei ole see alati ühtne ja standardne. Erinevad tarkvaraplatvormid võivad IFC faile erinevalt toota ja tõlgendada, mis võib tekitada probleeme andmevahetuses. Isegi kui andmed inimese jaoks on loetavad eeldab masinloetavus väga täpset standardiseeritust.
• Teostusmudeli puhul ei pruugi olla esmatähtis ülidetailne geomeetria – mõnikord on läbivalt õige infosisu olulisem ja pakub rohkem väärtust. Näiteks, kui tehnosüsteemide hooldaja saab kiiresti ja lihtsalt kätte kogu vajaliku teabe seadmete kohta, on see praktilises kasutuses väärtuslikum kui väga detailne visuaalne mudel. Detailsusel on oma koht, aga alati tasub silmas pidada ka majanduslikku kaalutlust.
• Teostusmudeli info on sisend varade registrisse.
• Kui oled hoone tellija ja ei tea täpselt, milleks ja kuidas teostusmudelit kasutada, siis on mõistlik tellida pigem kvaliteetne tööprojekt. Hea tööprojekt on kasulik nii ehitajale kui ka tellijale ehituse ajal. Kui tööprojekt on hästi tehtud, siis on see juba teostusmudeli lähedane.

Miks teostusmudelit ei kasutata haldusfaasis?

1. Teadmatus ja oskuste puudumine: Paljud hoonehaldajad ei ole kursis teostusmudeli võimalustega või ei oska seda kasutada. Selle tulemusel jääb väärtuslik info tihti kasutamata.
2. Aja ja ressursside puudus: Mudeli hooldus ja kasutamine nõuab aega ja ressursse, mida paljud organisatsioonid ei taha või ei saa kulutada. Selle asemel eelistatakse traditsioonilisi meetodeid.
3. Haldustarkvara puudumine või selle mittekasutamine. 
4. Integreerimise probleemid: Teostusmudeli integreerimine olemasolevatesse süsteemidesse võib olla keeruline ja kallis. Kui mudel ei ühildu sujuvalt teiste kasutuses olevate tööriistade ja süsteemidega, on seda keeruline ja kulukas kasutada.
5. Motivatsiooni puudus: Kui puudub selge arusaam teostusmudeli kasulikkusest ja praktilistest eelistest, ei ole keegi motiveeritud seda kasutusele võtma.
6. Teostusmudelist haldusmudeli tegemine on eraldi töö, mis on vaja teha. Lihtsalt teostusmudeli olemasolu on haldaja jaoks  suhteliselt kasutu. 

Teostusmudelid praktikas

Oleme loonud mitmeid teostusmudeleid ja jõudnud järeldusele, et iga teostusmudel on ainulaadne. Iga projekt toob kaasa oma spetsiifilised väljakutsed ja eelised, mistõttu on oluline käsitleda iga teostusmudelit individuaalselt. Hiljuti viisime RKAS-iga läbi pilootprojekti, kus testisime teostusmudeli integreerimist nende haldussüsteemidesse. See projekt andis meile väärtuslikku ülevaadet puudustest, millele tulevikus kindlasti tähelepanu pöörata, kuid tõestas ka, et mudelimaailm on tõeliselt võimas ja täis kasutamata potentsiaali.

Teostusmudelist info lugemine

Kokkuvõtteks võib öelda, et teostusmudel on oluline tööriist, mille potentsiaal jääb tihti kasutamata teadmiste puudumise, pisikeste tehniliste takistuste ja ressursside nappuse tõttu. Kui suudame neid takistusi ületada, võib teostusmudel oluliselt lihtsustada hoonete haldamist ning säästa aega ja raha. Tasub meeles pidada, et teostusmudel, haldusmudel ja punktipilved on kõik võimsad tööriistad, igaüks oma aja ja koha jaoks. Igaks tööks tuleb valida õige tööriist – haamriga seina värvima ei saa minna. Meie oleme valmis leidma kuluefektiivse lahenduse ja viima hoonete haldamise järgmisele tasemele. Tehnilised takistused ei ole probleemiks! Kui see teema sind kõnetab või soovid kaasa rääkida, võta julgelt ühendust.